Viilkoorija ajalugu

Meil on olnud mitmeid erinevaid automaatseid nugakaanetusliine, mida on aastaid kasutatud oma umbes 800 perelises mesinduses. Need toimivad hästi, kui kärjed on paksud. Kuigi alati on vajatud käsitsikoorijat automaatkaanetaja meevurri vahele. Kaanetisvaha käsitlemine on nõudnud spetsiaalseid  kalleid masinaid ja võtnud palju aega.

Meie mesinduspoodi  on tihti mesinikud tulnud küsima mingisugust  automaatset kaanetamismasinat, sest perede arvu kasvades kärjekahvliga koorimine on muutunud liiga töörohkeks. Kaanetusliine on olnud erinevaid, kuid need nõuavad lisaks muud tehnikat , et käsitleda mee/vaha segu , sel puhul oleks aga mesinike rahakott korraga tühi. Hakkasin siis mõtlema, et miks ei ole sobivat masinat keskmise suurusega tootjatele. Leidub vaid seadmeid harrastajatele ja suurtootjatele, kel on võimalus investeerida separaatoritesse, soojusvahetitesse ja kallitesse pumpadesse. Puudus  toimiv vahelüli. Mõtlesin, et on vaja lahti saada täielikult vaha käsitlemisest.

Viilkoorija põhimõtted.

Viilkoorija  eesmärk on see, et kõik vaha jääks kärgedele ja saada lahti täielikult kaanetisvaha käsitlemisest. Patenteeritud soojendatava teraga lõigatakse  õhukesi 2-6 mm sügavaid viilusid kärje sisse püstsuunas. Tera lõikab 1mm laiuseid viile 5mm vahedega. Nii iga kärjekannu kohta satub üks lõige, kuna lõikamata pind viilude vahel on 4mm. Töö kiirus on selline, et tera jõuab sulatada viilu lahti, ilma et vaha jääks terasse kinni. Vurris lendab alati mesi ülaliistu suunas, kuna kärjekann on ülespoole viltu. Nii lendab mesi alati  kannu ülemisest äärest ja asemele tulev õhk tuleb kannu alaäärest. Viilkoorimine  ei toimi, kui viilud on ristipidi .